Lahtiolekuajad ja asukoht
Kasutuskord
Üldandmed
Ajalugu
Struktuur
Töötajad
Ajalugu
1951 moodustati Tartu ülikooli põllumajandus-, metsandus- ja loomaarstiteaduskonna baasil iseseisev ülikool – Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA). EPA raamatukogu avati 1951.a detsembrist. Ülikoolist anti üle 24 919 köidet raamatuid ja ajakirju ning Saksamaal 1918-1941 põllumajandusteemadel kaitstud dissertatsioonide autoreferaadid. Raamatukogu juhataja – Aino Mattisen (kuni 25.12.1964). Asukoht Ülikooli tn 14.

1954 raamatukogu toodi üle EPA peahoonesse Riia tn 12

1955 hakati EPA kateedritest raamatukokku koondama üliõpilaste diplomitöid ja õppejõudude teadustöid. Nende kohta hakati pidama käsikirjade kataloogi. Tehti algust ka jätk- ja perioodiliste väljaannete kataloogi rajamisega. Pandi algus arhiivfondile.

1959 võeti kasutusele esimesed bibliograafilise teeninduse võtted. Hakati koostama uudiskirjanduse bülletääni.

1960 alustati kirjanduse kataloogimist kirjutusmasinatel.

1961 algasid raamatukogundusalased õppused üliõpilastele.

1962 loodi esimene osakonnajuhataja ametikoht, kelle ülesandeks oli juhatada nii kataloogimis- kui bibliograafiatööd. Alustati õppejõudude publikatsioonide bibliografeerimist. Alustati teadusväljaannete vahetust teiste teadusasutustega. Vahetuspartnereid oli NSVLs 198, sotsialistlikes maades 28 ja kapitalistlikes maades 38.

1965 raamatukogu juhatajaks Vaike Linnasmägi. Raamatukogu oli kaks kuud suletud – tehti inventuuri.

1966 raamatukogule omistati üleliiduliselt III kategooria ja töötajate arv tõusis 15-ni.

1967 hakati bibliografeerima ajalehte "Põllumajanduse Akadeemia".

1968 moodustati iseseisev bibliograafiaosakond.

1969 jaanuaris avati esimene harukogu ühiselamus (Betooni 3), kuhu viidi mehhaniseerimisalane õppekirjandus ja diplomitööd, teatmeteosed, ajalehti-ajakirju. Koosseis 20 töötajat. Rakendati tööle valvebibliograaf. Võeti kasutusele lugejapilet.

1976 EPA raamatukogu määrati NSVL põllumajandusministri käskkirjaga ENSV põllumajandusraamatukogude juhendajaks, raamatukogust sai vabariigi keskne põllumajandusraamatukogu.

1979 mais avati tehnikakirjanduse harukogu uue tornühiselamu esimesel korrusel, 16. korrusele viidi üle lugemissaal ühiselamust Betooni 3. Bibliograafiaosakond hakkas raamatukogukuu raames läbi viima iga-aastasi mäluturniire – informiine.

1980 märtsis avati ilukirjanduse harukogu Betooni 3 (Tuglase 7) ühiselamus. Moodustati fondide osakond.

1981 moodustati infoosakond.

1982 moodustati vastvalminud metsanduse ja maaparanduse teaduskonna hoones uus harukogu.

1984 15. augustil lahkus töölt juhataja Vaike Linnasmägi. Järgneva kuue aasta jooksul oli raamatukogu eesotsas seitse inimest.

1990 raamatukogule omistati üleliiduliselt II kategooria. Veebruarist läks raamatukogu brigaaditöövõtule. Raamatukogu võis kasutada oma palgafondi ülejääke tulemuspalkade maksmiseks. 6. juunist alates sai raamatukogu etteotsa Tiina Tohvre (algul juhataja kt, siis juhataja asetäitja ametikohal).

1991 EPA nimetati ümber Eesti Põllumajandusülikooliks (EPMÜ). Uuenesid arengusuunad, toimus üleminek uuele õppekorraldusele. Vana õppekirjandus osutus suures osas sobimatuks. Et saada ruumi uutele raamatutele, alustati vananenud kirjanduse mahakandmist.

1992 bibliograafia ja infoosakond ühendati teatmebibliograafiaosakonnaks, lõpetati brigaaditöövõtt. Töötajate koosseisu koondati 40-lt 26-le. Likvideeriti ilukirjanduse harukogu Tuglase 7 ühiselamus – kirjandus toodi tagasi peakogusse. Vastvalminud veterinaariateaduskonna õppehoones loodi veterinaariakirjanduse harukogu. 12. oktoobrist sai raamatukogu Euroopa ja Ameerika põllumajandusraamatukogusid ühendava organisatsiooni AGLINET liikmeks.

1993 9. märtsist sai raamatukogust FAO AGRIS/CARIS ametlik sisestuskeskus Eestis.

1994 septembris sai raamatukogu esimese arvuti, detsembris alustati lugejateenindust CD-andmebaaside lugemisel.

1995 EV Kultuuri- ja Haridusministri määruse nr. 5 (19.01.1995) alusel nimetati EPMÜR teaduslikuks keskraamatukoguks põllumajandusteaduste alal. Raamatukogus loodi arvutivõrk.

1996 astus raamatukogu asutajaliikmena Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi (ELNET Konsortsium). Valmis uus EPMÜ peahoone (Kretzwaldi 64) ja kõik senises peahoones asunud allüksused kolisid Tähtverre. Raamatukogu peakogu jäi Kaitseliidule tagastatud majja. Loomakasvatusalane kirjandus viidi loomakasvatusinstituudi (ELVI) hoonesse ning liideti sealse teaduskonna raamatukoguga.

1997 kevadel kolis raamatukogu viimase EPMÜ allüksusena Tähtverre – Metsanduse ja Maainseneri teaduskonna õppehoonesse (Kreutzwaldi 5) ning liideti sealse harukoguga. ELNET Konsortsiumi kaudu osteti teiste Eesti teadusraamatukogudega ühtne raamatukogutarkvara INNOPAC (USA). Uue sundeksemplari seaduse kohaselt hakkas raamatukogu saama ühest komplektist eesti trükistest põllumajandusvaldkonda kuuluvaid teavikuid.

1999 võeti koos teiste ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukogudega kasutusele ühine infosüsteem INNOPAC. Saabunud raamatute kirjeid sisestati nii elektron- kui ka kaartkataloogi. Osaleti „Eesti üldise märksõnastiku“ koostamises.

2000 kevadel koliti peakogu ja tehnika harukogu peahoonesse. Loodi raamatukogu lokaalvõrk, mis ühendati nii EPMÜ sisevõrgu kui internetiga. Lõpetati kaartide lisamine kaartkataloogidesse. Raamatukogu hakkas täitma FAO depooraamatukogu ülesandeid.

2001 kevadel likvideeriti veterinaariakirjanduse harukogu, sügisel Loomaarstiteaduskonna harukogu, talvel toodi üle ajakirja „Eesti Loodus“ raamatukogu raamatud. Osaleti ELNET konsortsiumi retrospektiivsetes projektides. Tagati juurdepääs interneti kaudu Eestisse tellitud välisajakirjadele.

2002 raamatukogu sai esmakordselt oma eelarve. Osaleti ELNET konsortsiumi retrospektiivsetes projektides. Valmis raamatukogu kodulehekülg.

2003 raamatukokku paigaldati traadita internetiühendus (WiFi). Viidi läbi fondiuuring. Sõlmiti koostööleping Hansapangaga.

2004 Eesti Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2004.a korraldusega nr 89-k nimetati Eesti Põllumajandusülikooli Raamatukogu teadusraamatukoguks 24. septembrini 2007.a. Augustist läks raamatukogu üle elektroonilisele laenutusele. Võeti kasutusele vöötkoodiga lugejapiletid.

2005 27. novembril 2005.a jõustus ülikooliseaduse muudatus, millega Eesti Põllumajandusülikooli nimi muudeti Eesti Maaülikooliks. Ülikool otsustas ehitada uue peahoone, kuhu tuleb ka raamatukogu. Lugejaarvutites võeti kasutusele ID kaardi lugejad. Lugemissaalis loodi printimis- ja paljunduskeskus.

2006 osaleti uue peahoone ja raamatukogu ehitusprotsessis. Valmis uus raamatukogu koduleht. Võeti kasutusele uus ülikooli sümboolika. Lugejateeninduses rakendus ka ID kaart.

2007 märts-aprill kolis raamatukogu ülikooli peahoonesse (Kreutzwaldi 1A). 2. mail avati raamatukogu. 26. juuni – Haridus- ja Teadusministri käskkirja nr. 600 alusel kinnitati raamatukogu kuni 31. detsembrini 2011.a teadusraamatukoguks. Kaitsmisele minevate väitekirjade täistekstid tehti kodulehe kaudu kättesaadavaks. Teadusperioodika ja andmebaaside ostmiseks toimusid riigihanked.

2008 läbisid teadus- ja arhiivraamatukogud Riigikontrolli auditi Teadus- ja arhiivraamatukogude komplekteerimine. Raamatukogu alustas teema ja isikunäituste suurprojektidega.

2009 alustati tööd uues Eesti artiklite andmebaasis ISE (Index Scriptorum Estoniae). Ülikool osaleb kvaliteedikindlustamise protsessis – pilootprojekti raames toimub enesehindamine. Raamatukogus võetakse katseliselt kasutusele repositoorium DSpace.

2010 EMÜs toimub kvaliteedikindlustamise protsessi raames kvaliteedihindamine. Raamatukogu hakkab ülikooli struktuuriüksuste poolt ostetud teavikuid sisestama e-kataloogi ESTER. Raamatukogu rakendab tööle repositooriumi DSpace. Tehti algust eesti kunstnike tööde eksponeerimisega raamatukogu ruumides.

2011 vastavalt haridus- ja teadusministri käskkirjale nr. 623/3.08.2011 "Teadusraamatukogude nimetamine" täidab raamatukogu teadusraamatukogu ülesandeid 31. detsembrini 2016. Koostasime ja kujundasime Eesti Maaülikooli juubelinäituse. Tähistasime raamatukogu 60. sünnipäeva.

2012 võeti vastu otsus säilitada kõik Eesti Maaülikooli lõputööd digitaalarhiivis DSpace.

2013 pikenes raamatukogu lahtiolekuaeg: äripäeviti kella 19.00ni ja laupäeviti 14.00ni. Valmis kodulehe uus versioon. Üliõpilastele loodi veebipõhine vabaaine „Sissejuhatatav kursus: infootsingud ja andmebaaside kasutamine.“

2014 rakendati pilveprindi teenus. Juulis liideti e-kataloogid ESTER Tallinn ja ESTER Tartu üheks e-kataloogiks ESTER. Oktoobris läksime üle uuele raamatukogude tarkvarasüsteemile Sierra.

2015 seminaride ja lühikursuste korraldamine lõputööde juhendajatele. Väravaraamatukogu avamine. Eesti Maaülikooli raamatukogu on üks DataCite Eesti konsortsiumi liikmete raamatukogudest, kes on vastutav DataCite ja DOI teenuse pakkumise eest oma ülikoolis. Rakendati töösse infokiosk. Siseinfo paremaks liikumiseks rakendati veebipõhine ühiskalender. Avahoidlas tehti ümberkorraldusi ja mindi üle teaduspõhisele paigutusele. Hakati andmebaaside katsetusi hankima vahendajateta.  

2016 Eesti Maaülikooli esindajatena osalesid Kersti Laupa ja Heli Viira konverentsil 11th International Digital Curation Conference „Visible data, invisible infrastructure" Amsterdamis.
Muudeti digitaalarhiivi DSpace struktuuri ja kujundust. Rakendati töösse avakogujuht. 
Vastavalt haridus- ja teadusministri käskkirjale 26.10.2016 nr. 1.1-2/16/282 "Teadusraamatukogude nimetamine perioodiks 2017-2021" täidab raamatukogu teadusraamatukogu ülesandeid 31. detsembrini 2021. 
Tähistasime raamatukogu 65. sünnipäeva.

2017 raamatukogu töötajate struktuur kujundati ümber vastavalt tegevusvaldkondadele. Rakendati andmebaaside ühisotsingumootor EBSCO Discovery ServiceOmistati esimene DOI (Digital Object Identifier) Eesti Maaülikooli teadustööle http://dx.doi.org/10.15159/EMU.1.
Laiendati e-kataloogis ESTER teenuste kasutamiseks sisselogimise võimalusi - Eesti ID-kaardi/Digi-IDga, Mobiil-IDga ning TAAT-teenusega. Rakendati uue võimalusena veebis lugejaks registreerumine.
1. septembrist võeti kasutusele raamatukogu teenuste eest tasumisel kaardimakseterminal. Raamatukogu juhataja Tiina Tohvre tööd tunnustati Eesti Maaülikooli teenetemägiga.
 
                                                            2013 Eesti Maaülikooli Raamatukogu      
facebook