Raamatukogust

Buffoni „Histoire naturelle, générale et particulière”

Prantsuse loodusteadlane, matemaatik, filosoof ja entsüklopedist Georges-Louis Leclerc de Buffon
(a-ni 1725 Georges-Louis Leclerc) sündis 7. IX 1707 Montbard’is.

Kui Georges-Louis oli kümneaastane, sai tema ema suure päranduse, mis võimaldas Georges-Louis’ isal saada Buffoni ja Montbard’i lordiks. Et rõhutada isa kõrget tiitlit, lisati hiljem nimele Buffon. Õpinguid alustas Georges-Louis jesuiitide kolleegiumis, mis asus Dijonis, kuhu pere oli 1717 kolinud. Pärast kolledži lõpetamist (1723) jätkas ta õpinguid Lääne-Prantsusmaal Angers'i ülikoolis, algul õppis ta juurat, hiljem meditsiini, matemaatikat ja botaanikat. 1730 tuli Buffonil duellis osalemise pärast Angers’ist lahkuda ning ta asus elama Nantes’i. Seal tegeles ta algul matemaatikaga, ta kasutas tõenäosusteoorias diferentsiaal- ja integraalarvutust. Tõenäosuse õigsuse kontrollimiseks korraldas ta mitu katset (Buffoni nõelaülesanne). Aastal 1732 kolis ta Pariisi, kus ta tutvus Voltaire ja teiste intellektuaalidega. 1739 asus ta tööle kuninglikus botaanikaaias Jardin du Roi’s.

1749–88 kirjutas ta 36-köitelise loodusloo käsiraamatu „Histoire naturelle, générale et particulière”, selles võttis ta kokku tolle aja loodusteadmised, kirjeldas Maa järkjärgulist tekkimist ja mitmesuguste elusolenditega asustamist ning seletas liikide mitmekesisust. Selles teoses esitas ta ka evolutsiooniidee, kuid ta ei suutnud seda arendada ega põhjendada.  Buffon's „Histoire naturelle“ tõlgiti paljudesse erinevatesse keeltesse, muutes ta oma aja üheks enim loetud autoriks Montesquieu, Rousseau ja Voltaire'i kõrval.
Ta oli Prantsuse TA liige (1734) ja Peterburi TA välisauliige (1776).
Buffon suri 16. IV 1788 Pariisis.

Eesti Maaülikooli raamatukogul on suur au nüüdsest hoiustada oma kogudes Buffoni loodusloo käsiraamatu „Histoire naturelle, générale et particulière“ 23 originaalköidet, milledest 16 on ainueksemplarid Eesti raamatukogudes.
Ajaloo keerdkäikude tõttu on raamatute teekond meieni olnud pikk. Nende varasem teadaolev omanik oli Baltisaksa arstiteadlane, loodusteadlane, kunstiteadlane ja -kollektsionäär Karl Eduard von Liphart, hiljem Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi raamatukogu.

Lisaks kõnealustele raamatutele andis PKI raamatukogu meile üle 18.-19. saj  loodusteaduslike raamatute kogu, mille hulgas on näiteks „Agrostographia sive Graminum, Juncorum, Cyperorum Cyperoidum, iisque affinium Historia (1719) ; "Caroli a Linné, ... Systema Naturae per regna tria naturae, secundum classes, ordines, genera, species, cum characteribus, differentiis, synonymis, locis" (1788–1793).

26. veebruaril kell 12.00 tähistab Eesti Maaülikooli raamatukogu pidulikult Buffoni jt rariteetsete raamatute üleandmist meie kogudesse. Kõnealused raamatud on nüüdsest kirjeldatud ka elektronkataloogis ESTER.

See on meie kink Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks!

Palju õnne, Eesti!