Navitrolla kunstnikukarjäär algas 1990. aastate alguses ning peagi täitub 30 aastat. Juba varajases loomingus kasutas Navitrolla oma maalides nii naivistliku kui ka sürrealistliku kunstistiili elemente ning paigutub nende stiilide vahepeale. Nii on vaatlejad teda liigitanud vaheldumisi mõlema stiili alla. Hilisemalt on teda kutsutud ka etnofuturistlikuks kunstnikuks. Esialgu kare maalimisviis on aja jooksul omandanud tõeliselt peenetundelise ja detailirohke meisterlikkuse, kus iga rohulible või kauguses laiuv kalju on portselanipintsliga läbitöödeldud.
Inimesi on Navitrolla portreteerinud vaid väga varajases loomingust. Üpris ruttu leiutas kunstnik justkui paraleeluniversumi, kus inimtegevusest on vaid üksikud vaikivad jäljed, kas raadiotorn keset põldu või naftajaam kaugel merel, ent maastikud on võitnud endale värvikirev loomariik. Loomariik justkui peegeldab inimomadusi ja –tegevusi, kuid mitte päris ja läbi selle õnnestub kunstnikul tuua välja inimloomuse jaburusi. Kunstnik on vähe seletanud sügavamalt oma maalide tagamõtet või oma isiklikku maailmapilti, seega jääb igale vaatajale võimalus tükke vastavalt enda arusaamadele kokku panna. Teemaring on lai – ulatub igapäeva olukordadest kuni filosoofiliste ja semiootiliste teemadeni, eelkõige mängides inimhinge olemusele ja mitmekesisusele. Maastikes leiab palju äratuntavaid paiku, ent mitte päris. Läbi aastate on maalidel kokku saanud eri maailmapaikadest pärit looduselemendid, nii võib ühele maalile sattuda nii kõrb kui ka roheline muruplats, kirjust loomariigist rääkimata. Vahel sirgub keset põhja-euroopalikku muruplatsi kaljumühakas, mis oleks sinna justkui tõstetud Suure Kanjoni juurest. Inimlinna kohtab Navitrolla teostes vaid kivistunud kujul ning enamasti laiub ta maalidel vaid loodus. Kord ütles üks Navitrolla austaja, et niimoodi paistaks maailm, kui keskenduda hetkele ja kõndida ajaga koos rahulikumas tempos. Nõnda ongi, et Navitrollat kutsutakse ka kunstnikuks, kes maalib pilvi või siis pea pilvedes.
Eesti kunstimaastikul on Navitrollal olnud üpris intriigide rohke roll. 1990ndate alguses vedas Navitrolla jõudsalt modernse kunsti vankrit, korraldades Tartu kohalikku kunstielu ning põimides maalikunsti tegevkunstiga. Hiljem seoses Navitrolla populaarsuse tõusuga publiku hulgas peeti teda osa kunstiringkonna poolt liialt kommertslikuks, käibel oli veel arusaam nälgivast kunstnikust kui õigest kunstnikust. Teised kritiseerisid Navitrollat tema veendumuse tõttu, et kunst on mõeldud kõigile, püüdes säilitada kunsti kui eliidile mõeldud vormi. Külmaks ei jätnud Navitrolla kedagi, samuti ka publikut. Nii on Navitrollal praeguseks laialdane austajate ring üle terve maailma, ligi pool Navitrolla teostest asub välismaa erakunstikogudes. Navitrolla loomingust on avaldatud mitmeid raamatuid ning üks elulooraamat. Ta on Eestis enim reprodutseeritud kunstnik, tema maale võib leida nii postkaartidelt, plakatitelt, kalendritelt, padjapüüridelt, magnetitelt, kruusidelt, vihikutelt, taburettidelt jne. Lisaks kaunistab tema looming Tallinki kruiisilaeva väliskülge, Tartu Lõunakeskuses asub ligi 250 m² suurune seinamaal segatehnikas, Võrumaal kaunistavad ta pildid 3-4 korruselisi kortermaju ning Nöörimaal asub 5,5 meetrit kõrge kaelkirjaku skulptuur.

Navitrollat esindab Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas, Sulevimägi 1.
Kunstnikuga on võimalik kontakti võtta aadressil navitrulla@gmail.com

Näitus Eesti Maaülikooli raamatukogus on avatud 20. juunini.
Olete oodatud!