Raamatukogust

1920.-30. aastate taluaiamustri otsinguil

Fragment Hannes Aava teostatud maketist. Ideekavand: Eerik Lepa võistlustöö taluaedade kavandite võistlusel 1934. a.

Maaülikooli raamatukogus on 30. septembrini võimalik tutvuda 8 taluaia maketiga, mis on valminud Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi keskkonnaplaneerimise- ja maastikukujunduse eriala üliõpilaste projekttöödena 2021. aasta kevadel. Juhendaja on dots. Mari Nõmmela (PhD).

 

Makettide alusplaanid valmisid ajalooliste õue- ja hooviplaanide ning konkursitööde põhjal.

 

Mari Nõmmela: Ajal, kui veel puudus rahvuslik aia- ja pargikultuur, rajas talupere taluaia ise. Aia suurus olenes talu asukohast, pere suurusest, taimede kasvutingimustest ja õueala planeeringust. Talu hoov jaotus puhtaks ja mustaks õueks (karjaõueks). Majandushoonete juurde jäi karjaaed, kaugemale heina- ja põllumaa.

Aia planeering muutus 1920. aastatel. Siis istutati viljapuud ja marjapõõsad elumaja lähedale. Juurvilja- ja kartulimaa jäeti kaugemale.

1930. aastatel jagati taluaed juba tarbeaiaks (viljapuud, marjapõõsad, köögivili, mesila) ja iluaiaks (ilupuud, -põõsad, lillepeenrad, muru, aiaehitised).

Aia muster filtreerus enam kui paarikümneaastase aianduspraktika tulemusena. Taluaia kujundustes järgiti nii mõisaaedade eeskujusid kui eesrindlikku uuenduslikkust ja süsteemsust. Maakodu aedade arengut mõjutasid nii talude tüüpprojektid ja aiakujunduskonkursid kui trükisõnas ilmunud soovituslikud juhtnöörid ja erialakirjandus.

 

Vaata ka makettide alusplaanide esitlust SIIT.