Sel aastal tähistame Eesti raamatu 500. sünnipäeva.

Vanim eestikeelne raamat meie kogudes on Kuidas põllumees rikkaks saab : Kaks könet Pärnu Eesti põllumeeste seltsis pidanud C. R. Jakobson. Tartu, 1874.

 

Iga algus on habras.

Algusaegade eestikeelsed väljaanded on väheste illustratsioonidega õhukesed vihikud, aga püüdlus maakeeles teadmisi jagada väljendub neis kõigis. Poolteist sajandit hiljem on võimalused ja vahendid võrreldamatult teised.

 

Igal ajal on hinnatud lisaks teose sisule ka raamatu välimust – illustreerimise, kirja-, trüki- ja köitekujundust, on koostatud pingeridasid ning tehtud näitusi. Esimene Eesti raamatukujunduse võistlus 25 parimat toimus 1958. aastal ning jätkus 1987 aastani. Pausi järel taaselustati konkurss 1998. aastal nime all 25 kauneimat raamatut.

 

On tore teada, et 1963. aasta konkursil oli üks 25st tähelepanu pälvinud raamatust Julius Tehveri Loomade histoloogia. Žurii hinnang raamatu kohta oli järgmine: Teose kaanekujundus pole värvide poolest eriti õnnestunud. Seevastu on polügraafiline teostus igati hea.

 

Inspireerituna nendest konkurssidest eksponeerime teile väikese valiku maaülikooli vastutusvaldkondade (põllumajandus, metsandus, tehnika ja tehnoloogia, tervis ja toit, keskkond ning maamajandus) vanimatest ja viimase aja parimatest raamatutest. Valik on tehtud meie raamatukogu töötajate subjektiivsete hinnangute põhjal ja meie kogudest.

 

Pakume teile võimaluse selle väljapaneku juures mõtiskleda raamatu tähenduse, olemuse ja muutumise üle sajandite jooksul.

 

Palju õnne, Eesti raamat!