Avatud juurdepääsuga publitseerimine

Avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele

Avatud juurdepääsu tagamine teaduspublikatsioonidele on peamine viis, kuidas teaduslik teadmus avalikult kättesaadavaks ja kasutatavaks muuta. Avatud juurdepääs eeldab avatud litsentsi, mis lubab publikatsioone lisaks lugemisele ka vabalt kasutada.

Avatud juurdepääsuga avaldamisel eristatakse tasumisviisi ja litsentsi avatuse alusel mitmeid viise:

1. Kuldne avatud juurdepääs: kirjastaja avaldab koheselt kõik artiklid tasuta lugemiseks ning avatud litsentsiga, mis lubab jagamist ja taaskasutust. Enamasti küsivad kuldse avatud juurdepääsuga ajakirjad avaldamistasu.
2. Teemant avatud juurdepääs: kirjastaja avaldab koheselt kõik artiklid tasuta lugemiseks, avatud litsentsiga ning ei küsi selle eest autorilt tasu.
3. Roheline avatud juurdepääs: autor avaldab ajakirja poolt aktsepteeritud ja retsenseeritud käsikirja avatud repositooriumis. Üldiselt teaduskirjastajad ei sea sellisele avaldamisele piiranguid, kuid mõnel kirjastajal võib olla käsikirja avaldamiseks embargoperiood. Roheline avatud juurdepääs võimaldab publikatsioone tasuta lugeda, kuid ei garanteeri vaba kasutust avatud litsentsi näol.
4. Pronks avatud juurdepääs: artikkel on tasuta loetav kirjastaja veebilehel, kuid see pole antud avatud litsentsiga vabalt kasutatavaks.
5. Hübriidajakirjad: mõned teadusajakirjad kasutavad mudelit, kus üks osa artikleid on loetavad vaid tasu eest, kuid mõned artiklid on tehtud avatud litsentsi alusel tasuta kättesaadavaks.

Avatud juurdepääsuga publitseerimine

Teadlasel on avatud juurdepääsuga publitseerimiseks peamiselt kaks võimalust:

→ OA ajakirjas publitseerimine (OA Publishing, Gold OA) tähendab eelretsenseeritud artikli tasuta kättesaadavaks tegemist avatud juurdepääsuga teadusajakirjas. Mõned ajakirjad nõuavad autoritelt selle eest tasu (Article Processing Charge, APC), mõned mitte. Teatud juhtudel kaetakse teadlase OA publitseerimise kulud üleminekulepingu alusel (Transformative Agreement / Pay and Publish model) ja siis  saab teadlane avaldada OA artikli tasuta või soodustingimustel. 

          Ajakirja sobivust rahastaja nõuetega saad kontrollida töövahendiga Journal Checker Toollink opens in new page

→ Isearhiveerimine (Self-archiving, Green Open Access) ehk teadusajakirjas avaldatud artikli versioon tehakse kättesaadavaks ja arhiveeritakse valitud repositooriumis:

• institutsionaalses (nt  EMU DSpacelink opens in new page);
• valdkonnapõhises (nt PlutoFlink opens in new page );
• multidistsiplinaarses (nt Zenodolink opens in new page).

NB! Ükskõik, millise viisi teadlane valib, hea tava kohaselt peab ta artikli tegema kättesaadavaks ka repositooriumis. Parim viis repositooriumi leidmiseks on avatud juurdepääsuga akadeemiliste repositooriumide kataloog Open DOAR (Directory of Open Access Repositories)link opens in new page. 

Reeglina teadusajakirjade kommertskirjastused lubavad arhiveerida käsikirja (pre-print, AOM – Author’s Original Manuscript) ja/või eelretsenseerimise läbinud käsikirja (post-print, AAM – Author Accepted Manuscript) paralleelselt ajakirjas avaldamisega, tuleb vaid kontrollida tingimusi ning arvestada võimalikku embargoga.

Kasulik töövahend Open Policy Finder

Open Policy Finder link opens in new page(varasemalt Sherpa Services) on töövahend, mis võimaldab teadlastel ja institutsioonidel kiiresti leida infot ajakirjade, kirjastuste ja teadusrahastajate avatud juurdepääsu ja avaldamispoliitikate kohta. Open Policy Finder pakub usaldusväärset infot autoriõiguste, isearhiveerimise tingimuste ja avatud juurdepääsu nõuete täitmise kohta.