Abiks info otsimisel

Infootsing algab teemast. See võib olla teadusartikli, lõputöö, referaadi või mõne teise üliõpilastöö teema. Sisendi teemaks võib anda õppejõud või saad selle ise valida. Võimalusel lähtu teema valimisel oma huvidest. See aitab hoida motivatsiooni kogu kirjutamise protsessi vältel.

Hea teema on täpsem kui lai teemavaldkond. Kui teema on liiga lai, siis on tihti ka vastete arv väga suur ja neis on raske orienteeruda. Teema kitsendamisel mõtle näiteks, kas saad täpsustada populatsiooni, kellest huvitud (nt kalad ja maheveekalad), valdkonda (nt põllumajandus ja mahepõllumajandus), geograafilist piirkonda (nt Euroopa ja Põhjamaad), ajalist raamistikku (viimased 5, 10 või 30 aastat). 

Liiga kitsa teema puhul on tulemuste arv väike ja võib tekkida vajadus seda laiendada. Kasutada võiks sünonüüme ja seotud mõisteid (nt "keskkonnateadlikkus" asemel "kliimateadlikkus", "roheline mõtlemine"), laiendada ajavahemikku (nt viimase viis aasta asemel 10–15 aastat, geograafilist piirkonda (Eesti asemel Balti riigi, Põhjamaad) jne.

Seega hea teema on piisavalt lai, et saada head teavet, kuid samal ajal ka piisavalt kitsas, et sellest n-ö jõud üle käiks ning töö maht lõhki ei läheks. Muidugi oleneb teema kitsendamine või laiendamine töö eesmärgist.

Kui teema on olemas, siis mõtle sõnadele, millega infot otsida. Esmalt määratle teemaga seonduvad põhimõisted ning seejärel põhimõistete sünonüümid, laiemad ja kitsamad terminid ning fraasid, mis teemat kirjeldavad. Nii moodustub põhjalik otsisõnade võrgustik. Otsisõnade määratlemisel võivad abiks olla:

a) Eesti märksõnastik

Eesti märksõnastiklink opens in new page on kõiki ainevaldkondi hõlmav märksõnastik, mida kasutatakse teavikute eestikeelseks märksõnastamiseks. EMS-ist saad otsida oma teemaga seoses märksõnu ning näha, kuidas need on seotud teiste laiemate ja kitsamate märksõnadega. EMS pakub eestikeelsetele märksõnadele ka ingliskeelsed vasteid.

b) Andmebaaside märksõnastikud

Enamikul andmebaasidel on oma märksõnade süsteem ehk tesaurus, mida kasutatakse allikate kirjeldamiseks. Mõnikord võivad need olla täpsemad kui autorite enda poolt lisatud võtmesõnad. Näiteks on selline märksõnastik olemas andmebaasis EBSCOhostlink opens in new page. 

c) Tehisaru (Copilot, ChatGPT jne)

Küsi tekstirobotilt, milliste sõnadega võiksid oma teemaga seoses teadusinfot otsida. Vajadusel lase tekstirobotil teemat ja otsisõnu laiendada, kitsendada, tõlkida, kombineerida jne.

d) Teadusartiklid 

Kui oled mõne asjakohase teadusartikli juba leidnud, siis vaata selle võtmesõnu ehk sõnu, millega autorid on ise oma artiklit kirjeldanud. Sageli tuuakse võtmesõnad välja artikli lühikokkuvõtte ehk abstrakti lõpus. 

 NB! Erinevates otsikeskkondades peab vahet tegema sõnaotsingul ja märksõnaotsingul (Subject Terms): 

• Sõnaotsing on kõige laiem otsing, mille tegemiseks saab kasutada vabalt valitud otsisõna. Otsiväljale sisestatud sõna otsitakse allikate pealkirjadest, sisust, võtmesõnadest, autori nimest jne ning seega ei pruugi vasted olla alati sisuliselt täpsed. Sõnaotsing on vaikimisi otsingutüübiks paljudes keskkondades (nt Google, andmebaasid). Seda on mõistlik kasutada näiteks siis, kui uuritav teema on veel väga uus või spetsiifiline.
• Märksõnaotsingut saab teha ainult vastavas otsikeskkonnas kasutusel olevate märksõnadega.  Märksõna on sõna, millega kirjeldatakse allikate (nt raamatud, artiklid jne) sisu. Märksõnaotsing on sõnaotsingust oluliselt täpsem ja annab enamasti asjakohasemaid tulemusi. Sobivaid märksõnu leiab näiteks Eesti Märksõnastikustlink opens in new page, mida kasutatakse e-kataloogis ESTER allikate märksõnastamisel. Võõrkeelsetes andmebaasides on kasutusel oma märksõnastikud ehk tesaurused. 

Kui otsisõnad on määratud, tuleb valida sobiv otsingukeskkond, mis aitab kõige paremini Sinu uurimisteemaga seotud infot leida. Alljärgnevad on olulisemad otsikeskkonnad lühidalt kirjeldatud:

• EBSCO Discovery Service ehk Superotsing

Ühisotsing EMÜ raamatukogu poolt pakutavatest keskkondadest: e-kataloogist ESTER, andmebaasid, digitaalarhiiv EMÜ DSpace, vaba juurdepääsuga teadusajakirjad jne.  Sellest keskkonnast otsides saad ülevaate suurest hulgast (teadus)allikates. Superotsing võiks olla otsingute alguspunkt, enne kui liigud edasi spetsiifilisematesse andmebaasidesse ja otsikeskkondadesse.

• Andmebaasid

EMÜ-le ostetud andmebaasid leiad raamatukogu koduleheküljelt Ressursid→e-ressursid→andmebaasid. Osad andmebaasid on interdistsiplinaarsed (nt EBSCOhost), teised pigem valdkonnaspetsiifilised (nt IEEE, BioOne, American Chemical Society).

• Tehisaru: Scopus AI

Tehisintellektil põhinev tööriist, millele saad esitada oma teemaga seoses küsimuse(d). Scopus AI tõlgendab küsimuse tähendust ja eesmärki ning koostab otsingu. Vastuseid otsitakse viimase viie aasta teadusartiklite kokkuvõtete (abstraktide) seast.  Vastuses on viited, et allikad oleks selgelt tuvastatavad. Lisaks koostatakse mõistekaart, mis põhineb leitud artiklite märksõnadel, näidates teemadevahelisi seoseid ja uusi suundi, mida võiks uurida. NB! Küsimuse saad esitada eesti keeles, vastus koostatakse inglise keeles. Tehisarul põhinevaid lahendusi pakuvad ka teised andmebaasid, näiteks EBSCOhost ja EBSCO Discovery Service (artiklite lühikokkuvõtete koostamise nupp Generate AI Insights). 

NB! Superotsingu ja EMÜ-le ostetud andmebaaside  kasutamiseks tuleb a) viibida EMÜ arvutivõrgus, b) seadistada oma arvutisse OpenVPN ühendus või c) mõnel juhul saab siseneda paroolidega (vt täpsemalt Ressursid→e-ressursid→Kaugtöö e-ressurssidega).

• E-kataloog ESTER

Eesti suuremate raamatukogude ühiskataloog. EMÜ raamatukogus leiduvate allikate leidmiseks piira e-kataloog ESTER avalehel Kõik raamatukogud otsinguks Eesti Maaülikooli raamatukogu. Kõiki EMÜ raamatukogu ostetud e-raamatuid näed, kui sisestad sõnaotsingusse EMÜR e-raamatud.

• EMU DSpace

Kogub, säilitab ja võimaldab ligipääsu EMÜ lõputöödele, publikatsioonidele ja teadusandmetele, mis on koostatud EMÜ liikmeskonna poolt.

• Google Scholar 

Teadusinfole (teadusartiklid, raamatud, konverentsiettekanded jne) keskendunud otsimootor. Lihtne kasutada, kuna otsing töötab väga sarnaselt tavalise Google'i otsinguga. Iga tulemuse juures saab automaatselt genereerida viiteid erinevates viitamisstiilides (APA, MLA, Chicago jne). Google Scholar näitab, kui sageli on allikat viidatud, mis on üks näitaja selle usaldusväärsuse ja mõjukuse hindamisel. Nipp! Kasuta Google Scholarit EMÜ arvutivõrgus. Nii saad ligipääsu paljudele allikate täistekstidele, mis tavakasutajatele võivad olla tasulised.

• ...

Oled valinud teema, leidnud sobivad otsisõnad ja otsikeskkonna. Nüüd mõtle, kuidas need otsisõnad omavahel siduda. 

Tavaliselt avaneb erinevate otsikeskkondades (nt Google, ESTER) vaikimisi üks lihtotsing väli (Basic search).  Sellele otsiväljale saad sisestada teemaga seotud otsisõna(d) ja/või fraasid. Lisaks on võimalik teha ka täpsemat liitotsingut (Advanced search) ehk kasutada mitut erinevat otsivälja. Liiotsingu puhul saab täpsemalt ka määratleda, kust otsiväljale sisestatud sõna otsitakse, näiteks vastete pealkirjadest, abstraktist, kogutekst vms.

Nii liht- kui ka liitotsingu puhul saab otsisõnad siduda loogikaoperaatoritega: 

• JA (AND) –  vastetes peavad esinema kõik loogikaoperaatoriga seotud sõnad, näiteks põllumajandus AND kliimamuutused
• VÕI (OR)  – vastetes peab olema vähemalt üks loogikaoperaatoriga seotud sõnadest,  näiteks päikeseenergia OR tuuleenergia
• MITTE (NOT) – vastetes ei ole operaatorile järgnevat sõna, näiteks "taastuvad energiaallikad" MITTE päikeseenergia

Osades andmebaasides pead loogikaoperaatorid valima liitotsingu kuvas rippmenüüst (nt EBSCOhost), teistes andmebaasides aga sisestama need käsitsi (nt ScienceDirect).

Veel otsitehnikaid:

• Fraasiotsing – kui paned otsingusõnad jutumärkidesse, otsib andmebaas täpselt seda fraasi samas järjekorras, näiteks "taastuvad energiaallikad", "kliimamuutuste mõju põllumajandusele".
• Otsisõna kärpimine – kasutades tärni (*) saad otsingut laiendada otsides sõna erinevaid vorme (ainsus, mitmus,  tuletatud sõnad jne). Näiteks crop* leiab crop, crops, cropping, cropland. NB! Sõnatüvi ei tohiks olla liiga lühike, näiteks cat* annab tulemusi nagu caterpillar ja catastrophe.
• Normaalkeeleline päring – mitmes otsikeskkonnas, näiteks EBSCOhost, EBSCO Discovery Service, Scopus AI, on võimalik teha päring tavalises inimkeeles. See tähendab, et otsides infot kirjutadki otsisõnade asemel otsiväljale küsimuse nagu küsiksid seda inimeselt, näiteks: Kuidad mõjutab väetise kasutamine mulla viljakust? 

NB! Loogikaoperaatorid ja otsitehnikad võivad erinevates otsikeskkondades pisut varieeruda.

Otsitulemuste täpsustamine

Tihti tekib vajadus otsitulemusi täpsustada. Otsikeskkondades võib see funktsioon olla erinevalt tähistatud. Näiteks e-kataloogis ESTER on link „Täpsusta otsingut“ ja ingliskeelsetes andmebaasides "Refine search ", "Limit search results" , "Filters" vms. Tulemusi saab täpsustada erinevate kriteeriumide alusel: täisteksti kättesaadavus, ilmumisaeg, keel, allika tüüp (raamat, artikkel, konverentsikogumik, ...) jne. 
 

Otsitulemuste hindamine

Kui allikad on leitud, siis on oluline hinnata nende usaldusväärsust ja asjakohasust. Hindamiskriteeriumid saab üldistatult jagada kolmeks:

• Allika tüüp – kuidas info on esitletud ja kellele mõeldud? Teaduslikud allikad on kirjutatud akadeemilises keeles (nt kasutatakse erialatermineid) ja teadustöö struktuuriga (teooria, metoodika, tulemused, arutelu, viidatud allikad, mis tõendavad esitatut). Populaarteaduslikud allikad on lihtsamas keeles laiemale üldsusele mõeldud allikad, millel pole kindlat struktuuri ja viiteid algallikatele. Ülikoolis on rangelt soovituslik põhineda just teaduslikel allikatel. 
   
• Allika usaldatavus – kes on autor ja kus on allikas avaldatud? Autorite mõjukust ja viidatavust saab kontrollida näiteks teadusandmebaasidest Web of Science ja Google Scholar. Samuti viitab usaldusväärsusele see, kui allikas on avaldatud tunnustatud teadusasutuse või maineka kirjastuse poolt, nagu näiteks Oxford University Press, Statistikaamet jne. Andmebaasid Web of Science ja Scopus keskenduvad kõrge teadusliku kvaliteediga, eelretsenseeritud ja laialdaselt tsiteeritud publikatsioonide koondamisele, mistõttu on need andmebaasid eriti väärtuslikud allikate usaldusväärsuse hindamisel.
   

• Allika ajakohasus – millal allikas on avaldatud? Üldjuhul tasub otsida kõige uuemaid allikaid, kuid ajakohasus võib teemati erineda. Näiteks tehnoloogiavaldkonnas võib olla allika vanus kriitilise tähtsusega, sest see valdkond areneb väga kiiresti. Samas on infootsingu käigus oluline tuvastada ka 
   

  Infootsing ei pea otsitulemuste täpsustamisega lõppema, sest üldjuhul on see ringprotsess, kus otsitulemused võivad anda uusi ideid edasiseks otsinguks pakkudes uusi ideid otsisõnade või otsikeskkondade osas.