Isikuandmed teadustöös ja teaduseetika

Käskkirja aluseks on Eesti Maaülikooli põhikirja § 16 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse §
68 lg 2, juhindudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) määrusest 2016/679 ning
isikuandmete kaitse seadusest.
 

1. Sissejuhatus

1.1. Eesti Maaülikooli isikuandmete töötlemise kord (edaspidi: kord) lähtub Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu (EL) määruse 2016/679 (edaspidi: IKÜM) art-st 32 ja art 5 lg-st
2.
1.2. Korras selgitatakse Eesti Maaülikooli (edaspidi: ülikool) isikuandmete töötlemise
põhimõtteid ning antakse juhised isikuandmete töötlemiseks.
1.3. Korra järgimine on ülikooli töötajatele kohustuslik. Töötaja on tööle asumisel
kohustatud tutvuma isikuandmete töötlemise korraga. Töötaja kinnitab korraga või
korra muudatusega tutvumist ülikooli dokumendihaldussüsteemis (DHS).
1.4. Juhises kasutatud isikuandmete kaitse terminite puhul tuleb lähtuda IKÜM-i art-s 4
esitatud definitsioonidest.
1.5. Töötaja saab esitada isikuandmete töötlemisega seotud küsimused ülikooli
andmekaitsespetsialistile.
 

2. Ülikool isikuandmete töötlejana

2.1. Ülikool on isikuandmete vastutav töötleja, kui töötleb Eesti Maaülikooli seadusest
tulenevate ülesannete täitmiseks üliõpilaste, töötajate ning tööle kandideerijate
isikuandmeid.
2.2. Ülikooli töötajad, kes oma igapäevases töös koguvad, kasutavad, edastavad ja muul
viisil töötlevad andmesubjektide (üliõpilased, töötajad, koostööpartnerite kontaktisikud)
isikuandmeid, täidavad ülikooli kui juriidilise isiku ning isikuandmete vastutava töötleja
ülesannet.
2.3. Isikuandmete turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks on ülikooli töötajad
kohustatud järgima lisaks siinsele korrale ülikooli dokumendihalduskorda,
töökorralduse reegleid ja Eesti Maaülikooli infotehnoloogia standardit.
 

3. Isikuandmete töötlemise eesmärgid ja õiguslikud alused

3.1. Ülikool töötleb isikuandmeid:
Estonian University of Life Sciences
3.1.1. õppetegevuse läbiviimiseks, mida reguleerivad Eesti Vabariigi
kõrgharidusseadus, Eesti Maaülikooli seadus, Eesti Maaülikooli põhikiri,
õppekorralduseeskiri jt ülikooli õppetööd reguleerivad õigusaktid ning tugistruktuuri
ülesannete kirjeldused;
3.1.2. teadustegevuse läbiviimiseks, mida reguleerivad teadus- ja arendustegevuse
korralduse seadus ning teadus- ja arendustegevuse valdkonda reguleerivad õigusaktid;
3.1.3. haldus- ja majandustegevuse elluviimiseks ning personali- ning
finantstegevuseks, mida reguleerivad ülikooli põhikiri, tugistruktuuriüksuste ülesannete
kirjeldused, raamatupidamise sise-eeskiri, infotehnoloogia standardid,
dokumendihalduskord, töökorralduse reeglid, töölepinguseadus, võlaõigusseadus,
raamatupidamise seadus jt raamatupidamist jm valdkonda reguleerivad õigusaktid ning
sõlmitud lepingud.
3.2. Isikuandmete töötlemise toimingud ja eesmärgid on kirjeldatud Eesti Maaülikooli
isikuandmete töötlemise toimingute registrites (vt pkt 5).
 

4. Andmekaitsespetsialist

4.1. Vastavalt IKÜM-i art 37 lg 1 punktile a töötab ülikoolis andmekaitsespetsialist (eposti
aadress: [email protected]).
4.2. Andmekaitsespetsialist teavitab ja nõustab ülikooli juhtkonda ja töötajaid seoses
nende kohustustega, mis tulenevad IKÜM-ist, EL-i või teiste EL-i liikmesriikide
isikuandmete kaitse õigusaktidest.
4.3. Töötajatel on kohustus kaasata andmekaitsespetsialist kõikide isikuandmete
töötlemist puudutavate otsuste tegemisse.
 

5. Isikuandmete töötlemise toimingute registrid

5.1. Igal ülikooli tugistruktuuriüksusel on oma isikuandmete töötlemise toimingute
register, mis on kohustuslik IKÜM-i art 30 lg 1 järgi. Registrile on ligipääs
osakonnajuhil, tema poolt määratud isikutel ja andmekaitsespetsialistil. Registri
kasutamise kohta saab infot andmekaitsespetsialistilt.
5.2. Osakonna isikuandmete töötlemise toimingute registris on kirjeldatud kõik
osakonnas teostatavad isikuandmete töötlemise toimingud vastavalt IKÜM-i art 30 lg-s
1 sätestatud tingimustele. Info ajakohasena hoidmise kohustus on osakonnajuhil, kes
ajakohastab üks kord aasta jooksul osakonna isikuandmete töötlemise toimingute
registrit. Pärast osakonnajuhi tehtud muudatusi kontrollib registrit
andmekaitsespetsialist.
 

6. Isikuandmete säilitamine

6.1. Isikuandmeid säilitatakse ülikooli dokumentide loetelus määratud tähtajani või
seadusest tuleneva tähtajani alates dokumendi loomisest kuni dokumendi hävitamiseni
või üleandmiseni arhiivi.
6.2. Isikuandmete säilitamise tähtajad on kirjas isikuandmete töötlemise toimingute
registrites.
6.3. Pärast isikuandmete säilitamise tähtaja möödumist tuleb isikuandmed kustutada või
anonümiseerida. Isikuandmete kustutamise või anonümiseerimise korraldab
andmekaitsespetsialist.
 

7. Privaatsusteavituse koostamise ja esitamise kord

7.1. Kui ülikool kogub, analüüsib, kasutab ja muul moel töötleb andmesubjekti
isikuandmeid, tekib IKÜM-i artiklite 13 ja 14 järgi kohustus esitada andmesubjektile
teave tema isikuandmete töötlemise kohta ehk privaatsusteavitus.
7.2. Andmesubjektideks, kellele ülikool isikuandmete vastutava töötlejana on
kohustatud privaatsusteavituse esitama, võivad sõltuvalt olukorrast olla üliõpilased,
töötajad, ülikooli koostööpartnerite, sh teiste ülikoolide üliõpilased ja töötajad, samuti
mis tahes teised füüsilised isikud, kelle isikuandmeid ülikool vastutava töötlejana
töötleb.
7.3. Juhiseid privaatsusteavituse koostamise kohta annab andmekaitsespetsialist.
 

8. Koostööpartnerite kaasamine

8.3. Teatud juhtudel võib ülikool isikuandmete töötlemisse kaasata volitatud töötlejaid
või kaasvastutavaid töötlejaid. Sellisel juhul peab ülikool järgima vastavaid IKÜM-is
sätestatud kohustusi, sh artiklites 28 ja 26 sätestatud kohustusi.
8.4. Olukorrad, kus ülikooli ja tema koostööpartneri vahel tekib vastutava ja volitatud
töötleja õigussuhe või kaasvastutavate töötlejate õigussuhe, on mh, kuid mitte ainult
järgmised.
8.4.1. Ülikool kaasab teenusepakkujaid (nt IT-teenuste või raamatupidamisteenuste
pakkujad), kes oma teenuste osutamiseks vajavad ligipääsu õppijate, töötajate jt
andmesubjektide isikuandmetele. Sellisel juhul on teenusepakkuja volitatud töötleja
rollis ja pooled peavad sõlmima andmetöötluse lepingu (IKÜM-i art 28 lg 3).
8.4.2. Ülikool osaleb koos partneriülikooliga koostööprojektis, nt teadusuuringutes.
Sellisel juhul on võimalik, et ülikool ja partnerülikool on isikuandmete kaasvastutavad
töötlejad ja peavad sõlmima kaasvastutavate töötlejate lepingu (IKÜM-i art 26).
8.5. Koostööpartneri kaasamise eest vastutav töötaja on kohustatud kaasama õigeaegselt
andmekaitsespetsialisti, kes korraldab poolte rollide analüüsi IKÜM-i järgi, et teha
kindlaks poolte kohustused, sh andmetöötluse lepingu või kaasvastutavate töötlejate
lepingu sõlmimise kohustuslikkuse.
8. Andmekaitsealane mõjuhinnang
8.6. Ülikoolil on vastavalt IKÜM-i art 35 lg-le 1 kohustus viia läbi andmekaitsealane
mõjuhinnang juhul, kui teatavat tüüpi isikuandmete töötlemise, eelkõige uut
tehnoloogiat kasutava töötlemise tulemusena ilmneb kõrge risk andmesubjektide
põhiõiguste ja -vabaduste tagamisele.
8.7. Andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimise korraldab andmekaitsespetsialist.
 

9. Isikuandmete avaldamine kolmandatele isikutele

9.3. Ülikool tohib avaldada andmesubjekti isikuandmeid (k.a e-posti aadressi ja
telefoninumbrit) kolmandatele isikutele ainult juhul, kui selleks on olemas sobiv
õiguslik alus IKÜM-i art 6 või art 9 järgi ning andmesubjekti on teavitatud.
9.4. Töötaja, kes saab kolmandalt isikult palve edastada talle ülikooli üliõpilase, töötaja
või teise andmesubjekti isikuandmeid, peab enne veenduma, et ülikoolil on sobiv
õiguslik alus isikuandmete väljastamiseks. Isikuandmete väljastamisel tuleb järgida
IKÜM-i artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, sh isikuandmete töötlemise minimaalsuse
põhimõtet.
9.5. Töötaja ei tohi väljastada kolmandale isikule andmesubjekti isikuandmeid,
veendumata sobiva õigusliku aluse olemasolus ja/või selles, et oskab isikuandmeid
väljastades järgida IKÜM-i artiklis 5 sätestatud põhimõtteid. Kahtluse korral peab
töötaja enne isikuandmete väljastamist konsulteerima andmekaitsespetsialistiga.
9.6. Kolmandale isikule isikuandmete eriliikide (nt terviseandmed) väljastamise korral
tuleb isikuandmed enne krüpteerida. Andmekaitsespetsialist saab anda nõu
isikuandmete edastamise viisi jaoks sobivate turvameetmete valimisel.
 

10. Isikuandmete edastamine Euroopa Majanduspiirkonnast väljapoole

10.1. Ülikool edastab andmesubjekti isikuandmeid Euroopa Majanduspiirkonnast
väljapoole ainult juhul, kui selleks on olemas sobiv õiguslik alus ning on täidetud muud
IKÜM-i artiklites 44–49 sätestatud kohustused, sh andmesubjekti on edastamisest
teavitatud.
10.2. Küsimuste korral isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamise kohta
pöördub töötaja andmekaitsespetsialisti poole.
 

11. Andmesubjektide päringud

11.1. Kõikidel andmesubjektidel, sh ülikooli töötajatel ja üliõpilastel, on
andmesubjektidena järgmised õigused, arvestades kohalduvates isikuandmete kaitse
õigusaktides sätestatud piiranguid:
11.1.1. õigus tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega ja saada isikuandmetest tasuta
koopia;
11.1.2. õigus isikuandmete parandamisele;
11.1.3. õigus isikuandmete kustutamisele;
11.1.4. õigus isikuandmete töötlemise piiramisele;
11.1.5. õigus isikuandmete ülekandmisele;
11.1.6. õigus esitada vastuväiteid isikuandmete töötlemise kohta juhtudel, kus ülikool
töötleb andmesubjekti isikuandmeid IKÜM-i art 6 lg 1 punktide e või f alusel või
töötleb andmesubjekti isikuandmeid otseturunduse eesmärgil;
11.1.7. õigused seoses automatiseeritud otsustega IKÜM-i art 22 alusel juhul, kui
ülikool rakendab andmesubjekti suhtes automatiseeritud otsuseid.
11.2. Ülikool kui isikuandmete vastutav töötleja on kohustatud vastama andmesubjekti
päringule ühe kuu jooksul (IKÜM-i art 12 lg 3).
11.3. Enne andmesubjekti päringule vastamist kooskõlastab töötaja vastuse sisu
andmekaitsespetsialistiga.
 

12. Käitumisjuhised isikuandmetega seotud rikkumise korral

12.1. Töötaja, kellel on kahtlus, et on toimunud isikuandmetega seotud rikkumist või
kellel on rikkumine juhtunud, on kohustatud sellest teavitama andmekaitsespetsialisti.
12.2. Isikuandmetega seotud rikkumisjuhtum on IKÜM-i art 4 punktis 12 kirjeldatud
turvanõuete rikkumine. Rikkumisjuhtumiks on mh, kuid mitte ainult isikuandmete
kättesaadavaks muutumine selleks mitte õigustatud isikule, isikuandmete lekkimine,
isikuandmete juhuslik hävimine või kaotsiminek.
12.3. Selgitusi ja juhiseid rikkumisjuhtumist teavitamise kohta annab
andmekaitsespetsialist. Andmekaitsespetsialist võib küsida töötajalt täiendavat teavet
rikkumisjuhtumi faktiliste asjaolude kohta. Töötaja on kohustatud
andmekaitsespetsialistiga koostööd tegema, et ülikoolil kui isikuandmete vastutaval
töötlejal oleks võimalik vastavate eelduste olemasolul esitada IKÜM-i artiklite 33 ja 34
järgsed teavitused, järgides artiklites sätestatud teavitamise tähtaegasid.
 

13. Lisad

13.1. Lisa 1- Privaatsusteavitus õppijatelelink opens in new page
13.2. Lisa 2- Privaatsusteavitus loomakliiniku ja apteegi klientidelelink opens in new page
 

14. Jõustumine

14.1. Käskkiri jõustub teatavakstegemisest ja rakendatakse alates 1. märtsist 2025.
 

(allkirjastatud digitaalselt)
Ülle Jaakma
rektor

VASTU VÕETUD
Eesti Maaülikooli
senati 26. novembri 2020
määrusega nr 1-28/16

Vastu võetud Eesti Maaülikooli põhikirja § 13 lõike 2 punkti 3 alusel.

Üldosa

Hea akadeemiline tava on selliste põhimõtete ja tegutsemisviiside kogum, millest juhindudes
saavad Eesti Maaülikool (edaspidi ülikool) ja tema liikmeskond tagada eesmärgipärase ja
läbipaistva toimimise, püüeldes humanistliku traditsiooni hoidja ja kandjana universaalse
teadmise poole.
Hea akadeemiline tava kirjeldab, millist käitumist oodatakse ülikooli liikmeskonnalt ja milline
on ülikooli vastutus hea akadeemilise tava tagamisel.

1. Hea akadeemiline tava
1.1. Hea akadeemilise tava aluseks on hea käitumiseetika, hea suhtlemine ja suhtumine, avatud
koostöö ülikooli sees ja ühiskonnaga ning akadeemilise eetika põhimõtete rakendamine. Hea
töö- ja õpikeskkond, sõbralik sisekliima, lugupidav suhtumine, töötajate ja üliõpilaste
tunnustamine, kogemuste vahetus, avatud kommunikatsioon ning hea mainekujundus tagab
turvatunde nii üliõpilastele kui töötajatele.
1.2. Ülikool tagab tõhusa ja avatud juhtimise ning võrdse kohtlemisega erinevate huvigruppide
kaasamise otsustusprotsessidesse.
1.3. Ülikool kasutab probleemide lahendamiseks läbipaistvat ja avatud kommunikatsiooni.
1.4. Ülikool austab akadeemilise eetika alusväärtusi ja põhimõtteid, mis on kirjas Euroopa
ülikoolide Magna Chartas, 2002. aastal vastu võetud Eesti teadlaste eetikakoodeksis ning seda
täiendavas teadusasutuste, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja
Teadusministeeriumi koostöös 2017. aastal valminud „Heas teadustavas“.
Hea teadustava kokkuleppega liitudes ülikool kinnitas, et ta
a) austab ja järgib teaduse alusväärtusi, milleks on vabadus, vastutus, ausus ja objektiivsus,
austus ja hoolivus, õiglus ning avatus ja koostöö;
b) tunnistab nii teadlaste ja teadusasutuste kui teadusorganisatsioonide ja teaduse
rahastajate vastutust teadustöö kavandamisel, teadustöö tegemisel, teadustöö tulemuste
avaldamisel ja rakendamisel, huvide konflikti teadvustamisel ja lahendamisel, heade
koostöösuhete tagamisel ning hea teadustava levitamisel ja edendamisel;
c) järgib, levitab, edendab ja juurutab head teadustava ning teeb kõik väärkäitumise
ennetamiseks, avastamiseks ja juhtumite korrektseks menetlemiseks;
d) teeb koostööd hea teadustava rakendamisel ja väärkäitumise juhtumite menetlemise
korra väljatöötamisel, et tagada teaduse usaldusväärsus ning erinevate teadusasutuste
liikmete võimalikult võrdne kohtlemine.

2. Akadeemilise eetika põhimõtted
2.1. Ülikool väärtustab oma liikmeskonda ning tagab võrdse kohtlemise põhimõtete
rakendamise kõikide töötajate ja üliõpilaste suhtes.
2.2. Ülikool rakendab akadeemilise eetika järgimiseks tegevuspõhimõtteid, mis on kirjeldatud
„Hea teadustava“ viies osas:
1) Teadustöö kavandamine;
2) Teadustöö tegemine;
3) Autorsus, teadustöö tulemuste avaldamine ja rakendamine;
4) Teadlane teaduskogukonnas;
5) Hea teadustava järgimine, edendamine ja rakendamine.
2.3. Akadeemilises tegevuses ja selle töö korraldamisel juhindutakse konkreetsetest (eeldavad
akadeemiliste töötajate üksmeelt või tulenevad kehtivatest seadustest ja rahvusvahelistest
kokkulepetest) ja üldistest (akadeemilistel töötajatel ja ülikoolil on vabadus ise otsustada)
tegevuspõhimõtetest, mis kirjeldavad, kuidas käitub ülikooli liikmeskond ülikooli ja
akadeemilise tegevuse usaldusväärsust kahjustamata. Põhimõtete konflikti korral ja uudsete,
heas teadustavas käsitlemata olukordade ilmnemisel on akadeemilistel töötajatel ja ülikoolil
parima võimaliku käitumise valikul kaalutlemise ja otsustamise võimalus, aga see valik peab
olema läbi mõeldud, põhjendatud ning tulenema hea teadustava alusväärtustest.
2.4. Akadeemilise eetika käsitlemisel rakendab ülikool „Hea teadustava“ viiendas osas „Hea
teadustava järgimine, edendamine ja rakendamine“ kirjeldatud üldisi tegevuspõhimõtteid.
2.5. Ülikooli liikmeskond lähtub kõigis tegevustes käesoleva määruse punktis 2.2. ja 2.3.
nimetatud põhimõtetest. Ülikool toetab oma liikmeskonda eetiliste probleemide mõistmisel ja
nendele reageerimisel. Ülikooli liikmeskond järgib akadeemilise eetika põhimõtteid ja
reageerib nende rikkumisele.
2.6. Senat moodustab akadeemilise eetika komisjoni, mille ülesandeks on 1) tutvustada
ülikoolis akadeemilise eetika põhimõtteid ja ennetada süsteemseid probleeme ning 2)
lahendada võrdse kohtlemise printsiipi rakendades ülikoolis tekkinud või tekkida võivaid
akadeemilise eetika vääritimõistmise või rikkumisega seotud probleeme.

3. Akadeemilise eetika põhimõtete rikkumine
3.1. Ülikool kaitseb rikkumise kahtluse või kaebuse esitajaid, kes on seda teinud heas usus,
tagab võimaliku rikkumise menetlemise konfidentsiaalsuse ning kaitseb kõigi asjaosaliste
väärikust ja eraelu puutumatust.
3.2. Akadeemilise eetika põhimõtete võimaliku rikkumise kahtluse korral on ülikooli liikmetel
õigus küsida nõu juhendajalt, kolleegilt, õppetooli juhilt või instituudi volitatud töötajalt ning
vajadusel teavitada konfidentsiaalselt ja kirjalikus vormis (LISA 2) ülikooli akadeemilise eetika
komisjoni esimeest, näidates võimaluse korral ära, millise „Hea teadustava“ põhimõtte vastu
on eksitud. Instituutide volitatud töötajate (akadeemilise eetika nõustaja) käsitletud juhtumite
anonüümselt kirjeldatud info säilitatakse dokumendihaldussüsteemis.
3.3. Rikkumise kahtlusi ja kaebusi menetleb akadeemilise eetika komisjon, kes juhindub
ülikooli senati kehtestatud akadeemilise eetika komisjoni moodustamise, tegevuse korralduse
ja põhimõtete ning kahtluste ja kaebuste menetlemise korrast (LISA 1), tagades menetluse
õigluse, erapooletuse ja läbipaistvuse.
3.4. Akadeemilise eetika komisjon võtab laekunud kaebuse suhtes seisukoha, teeb ettepanekud
olukorra lahendamiseks ja vormistab otsuse. Kui menetlemisel selgub, et rikkumise
menetlemiseks leidub sobivam institutsioon või asutus, siis suunab akadeemilise eetika
komisjon hea teadustava rikkumise kahtluse või kaebuse edasi pädevale ametiisikule või
institutsioonile.
3.5. Käesoleva määruse punktis 3.2. ja 3.3. kirjeldatud võimalikust rikkumisest teavitamise ning
rikkumismenetluse korral tagatakse osapooltele ligipääs menetluse teabele, samuti peab olema
tagatud, et avalik info austab kõigi osaliste privaatsust ja inimväärikust.

4. Käesolevas määruses on käsitletud ülikooli ja tema liikmeskonna tegevusega seotud
vastutust, mis ei laiene teadusajakirjadele, teaduse rahastajatele, hindajatele ja teadlasi
ühendavatele ning muudele organisatsioonidele.
5. Õppetööga seotud akadeemilist eetikat puudutavad küsimused on reguleeritud
õppekorralduseeskirjas, doktorikraadi taotlemise ja kaitsmise tingimustes ning korras ja
bakalaureuse- ja magistrikraadi andmise tingimustes ja korras.
6. Tunnistada kehtetuks ülikooli nõukogu 27. septembri 2018. a määrus nr 1-5/8.
7. Määrus jõustub 1. detsembril 2020. aastal.

Senati 26. novembri 2020 määruse nr 1-28/16
lisa 1

Akadeemilise eetika komisjoni moodustamine, tegevuse korraldus ja põhimõtted ning
kahtluste ja kaebuste menetlemise kord

1. Akadeemilise eetika komisjoni (edaspidi komisjon) moodustamine ja tegevuse
korraldus
1.1. Komisjon koosneb viiest akadeemilises tegevuses osalevast erineva valdkondliku ja
ametialase positsiooniga liikmest, kellest üks on väljastpoolt ülikooli.
1.2. Komisjoni liikmed nimetab rektori ettepanekul senat, määrates ühtlasi komisjoni
esimehe.
1.3. Komisjon valib oma liikmete seast komisjoni aseesimehe, kes juhib komisjoni tööd
esimehe äraolekul.
1.4. Komisjoni esimees korraldab ja juhib komisjoni tööd. Ta vastutab komisjoni töö
aususe, õigluse, asjakohasuse ja läbipaistvuse ning menetluse dokumenteerimise eest.
1.5. Komisjoni esimehe, aseesimehe ja liikmete töö loetakse täiendavaks tööülesandeks,
mille eest makstava lisatasu määrab rektor. Välisliikmega sõlmib rektor
töövõtulepingu.
1.6. Vajadusel võib komisjon oma töösse kaasata lisaliikmeid või eksperte väljastpoolt
ülikooli. Lisaliikmete vajadus sõltub kahtluse või kaebuse iseloomust.
1.7. Komisjoni mandaat kestab kolm aastat.
1.8. Kirjaliku kahtluse või kaebuse (avalduse) saamisel peab komisjon kahe nädala jooksul
vastama, kas võtab kaebuse või kahtluse arutlusele või mitte. Keeldumine peab olema
põhjendatud.
1.9. Kahtluse või kaebuse arutamiseks on aega üks kuu, vajadusel võib asjaosaliste
teavitamisega pikendada seda perioodi kahe kuu võrra.

2. Akadeemilise eetika komisjon lähtub oma töös järgmistest põhimõtetest
2.1. Menetlemine on õiglane, kõikehõlmav ja otstarbekalt läbi viidud, tegemata
kompromisse korrektsuse, objektiivsuse või põhjalikkuse arvelt.
2.2. Menetluses osalejad annavad teada mistahes huvide konfliktist, mis võib uurimise
käigus tekkida. See teave dokumenteeritakse.
2.3. Kahtluse või kaebuse menetlemine lõpeb kahtluse või kaebuse suhtes seisukoha
võtmisega ja ettepaneku tegemisega olukorra lahendamiseks.
2.4. Menetlus viiakse läbi konfidentsiaalsust austades, et kaitsta uurimisega seotud isikuid.
2.5. Ülikool kaitseb uurimise jooksul kahtluse või kaebuse esitaja õigusi ja tagab, et tema
karjääriperspektiive ei seata löögi alla.
2.6. Läbipaistvuse ja ühtsuse huvides on akadeemilise eetika rikkumise juhtude
menetlemise põhimõtted avalikult kättesaadavad.
2.7. Kaebealusele antakse täielik ülevaade talle süüks pandava(te)st teost (tegudest) ja talle
võimaldatakse esitada süüdistustele vastulauseid ja tõendusmaterjale oma seisukoha
kaitseks.
2.8. Ülikool rakendab isiku suhtes, kelle kohta esitatud süüdistus akadeemilise eetika
rikkumises on leidnud kinnitust, karistusmeetmeid proportsionaalselt rikkumise
2
raskusastmega, eristades, kas akadeemilise eetika põhimõtteid rikuti tahtlikult või
mitte.
2.9. Ausa vea või ühekordse ja kerge rikkumise korral ei pea järgnema karistus, vaid kõiki
osapooli rahuldava lahenduse leidmine.
2.10. Kaebealune loetakse süütuks seni, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
2.11. Pahatahtliku kaebuse suhtes võtab komisjon seisukoha ja teeb olukorra lahendamiseks
ettepanekud.

3. Kahtluse või kaebuse menetlemise kord
3.1. Komisjon hakkab kahtlust (juhtumid, millega seoses rikkumisest teatajal ei ole
isiklikke huve või nõudmisi) või kaebust menetlema, kui komisjoni esimees on saanud
kirjaliku pöördumise või on tekkinud avalik huvi rikkumiskahtlusega olukorra suhtes.
3.2. Avalduse esitaja või tema esindaja võib oma isiku esialgseks kaitseks esitada avalduse
konfidentsiaalselt, nt. isikuandmetega kinnine ümbrik avalduse ümbriku sees.
3.3. Komisjon võib vajaduse korral vestelda kaebuse esitanud isikuga, juhul kui see ei
kahjusta põhjendamatult isiku huve.
3.4. Kahtluse või kaebuse menetlus koosneb viiest etapist:
1) esialgne juhtumi hindamine;
2) uurimine ja andmete kogumine;
3) asjaosaliste ametlikud kuulamised;
4) järeldust sisaldava seisukoha kirjalikult vormistamine ja ettepanekute tegemine
olukorra lahendamiseks;
5) kirjalikult vormistatud seisukoha ja ettepanekute edastamine. Isikute ringi, kellele
dokument edastatakse, otsustab komisjon.
3.5. Kõik menetlusega seotu on konfidentsiaalne, kõik tegevused protokollitakse ja kõik
materjalid salvestatakse selliselt, et nende võltsimine on välistatud. Protokoll
kooskõlastatakse kõigi komisjoni liikmetega ja selle allkirjastab komisjoni esimees ja
protokollija.
3.6. Osalejate nõusolekul juhtumi ametlikud kuulamised salvestatakse, et vältida edasist
vaidlust ja vääritimõistmist.
3.7. Menetluse raames on komisjonil õigus koguda täiendavat informatsiooni juhtunu
asjaolude kohta ning vestelda sel eesmärgil ülikooli töötajatega. Ülikooli töötajatel on
kohustus komisjoni menetluse raames aidata, anda ütlusi ning edastada kirjalikke
materjale. Täiendavalt kogutud info tuleb samuti dokumenteerida ja siduda hea
teadustava rikkumise kahtlusele või kaebusele antud esmase hinnanguga.
3.8. Menetlemise käigus töödeldakse andmeid dokumendihaldussüsteemis, kus volitamata
töötajate ligipääs hoitakse ära õiguste haldamise süsteemiga ning e-posti konto
turvalisusnõuete täitmisega töötajate poolt.
3.9. Otsus tehakse komisjoni liikmete 2/3 häälteenamusega. Olenevalt juhtumi
menetlemisel tõendust leidnud asjaoludest võib otsus olla üks järgnevaist:
1) Kahtluse või kaebuse tagasilükkamine – juhul, kui menetluse käigus kogutud
materjalid ei viita akadeemilise eetika rikkumisele või kui kogutud materjali
põhjal ei ole võimalik rikkumist tõendada.
2) Kahtluse või kaebuse suunamine teise institutsiooni või asutusse – juhul, kui
menetluse käigus kogutud materjalidest ilmneb, et tegemist on kehtivate
õigusaktide või teise asutuse reeglite rikkumisega.
3) Akadeemilise eetika põhimõtte rikkumine on tõendatud.
3.10. Kirjalikult vormistatud otsuses peab sisalduma info juhtumi asjaolude kohta. Otsuses
tehakse ettepanek olukorra parandamiseks, sobilike järgmiste sammude astumiseks või
sanktsioonide rakendamiseks (nt fabritseerimise, võltsimise ja plagiaadi korral). Otsus
edastatakse juhtumi osapooltele ja sanktsioonide rakendamise vajalikkuse puhul
rektorile või tööandja esindajale.
3.11. Akadeemilise eetika komisjon teeb anonüümsed lühikokkuvõtted menetletud
juhtumitest. Olenevalt juhtunu asjaoludest ja isikute huvidest võivad materjalid
konfidentsiaalseks jääda ka pärast hea teadustava rikkumise kahtluse või kaebuse
menetlemise lõppemist. Vastavalt vajadusele peavad kõik varasemad materjalid olema
kättesaadavad vähemalt akadeemilise eetika komisjoni esimehele. Komisjon püüab
oma tegevuses tuvastada juhtumiga seotud süsteemseid puudujääke ja teeb
ettepanekuid, mis aitaksid neid edaspidi vältida.
3.12. Akadeemilise eetika komisjoni esimees otsustab, millisel juhul on põhjendatud
kolmandate isikute juurdepääs menetlusmaterjalidele, sh struktuuriüksuse juhtide
juurdepääs oma alluvatega seotud materjalidele. Eelkõige on selline juurdepääs
põhjendatud tõendatud rikkumise korral, millele järgneb sanktsioonide rakendamine.

Senati 26. novembri 2020 määruse nr 1-28/16
lisa 2
 

Avalduse esitamine
1. Avaldus esitatakse kirjalikult komisjoni esimehele.
2. Avalduses esitatakse järgmised andmed:
1) avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi, e-post, telefon;
2) ametikoht (töötaja); õppekava (üliõpilane);
3) kahtluse või kaebuse sisu ja võimalusel „Hea teadustava“ punkt, mida on rikutud;
4) teave, kas ja kui, siis kelle poole on kahtluse või kaebuse esitaja varem pöördunud
lahenduse leidmiseks;
5) võimalusel milline võiks olla probleemi lahendus;
6) paberil pöördumise korral kuupäev ja allkiri;
7) kui on, siis lisatud dokumendid koos loeteluga.
Avalduse esitaja soovil võib tema või ta esindaja kasutada võimalust avalduse esitaja
esialgseks kaitseks, nt isikuandmetega kinnine ümbrik avalduse ümbriku sees.